On õhtu. Lapsed on ammu magamistuppa juhatatud, muinasjutt loetud, head-ööd-musid tehtud, aga vaikust ei saabu ega saabu. Küll on ühel pissile vaja minna, küll on teisel janu, küll on kaisukas möllamise käigus kaduma läinud...
Neli korda on isa järjest karmimalt käinud korda majja löömas, iga kord on paari minuti pärast jälle lõbus melu valla.
Kulm raevukalt kortsus, astub isa viiendat korda poiste toa poole, et hullamisele otsustav lõpp teha - kurat võtku - VIIES KORD juba!!!? Isa ei ole rahul, tema napp huumorimeel on ta lõplikult maha jätnud. Ukse juurde jõudes hakkab ta eristama sõnu. Lapsed laulavad kahekesi rõõmsa häälega:
"Olla koos, olla koos on nii hea! (Plaks, plaks)
Olla koos, olla koos on nii hea! (Plaks, plaks)
Olla koos, olla koos on nii hea, nii hea,
Olla koos oma ISSIGAAAAAA!!!
Isa laseb ukselingi lahti ja istub esikupingile, tema käed langevad jõuetutena rüppe.
***
Roodeviku, 2.11.10
Nii armas ju :)
ReplyDelete